Ajalugu

Tallinna Keskraamatukogu ajaloo lühiesitlus (.pdf 2MB) (koostatud 2007. aastal)

1907 - 14. oktoobril (vkj) avas Nunne 2 lugejaile uksed Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba. Linnaelanikud hakkasid raamatukogu kohe elavalt kasutama. Esimese tööaasta lõpuks, vaid kahe ja poole kuuga oli kogus 2 041 raamatut, laenutusi oli 10 067 ja külastusi 8 659. Kuuekümne kohaga lugemistoas võis raamatukogu algusaastail lugeda veel 20-40 nimetust ajakirja ja 20-25 ajalehte. Raamatukogu 1920. aastal
 

1920 - koliti majja Gogoli pst 4 (nüüd Estonia pst 8). See esinduslik historitsistlik hoone ehitati 1894 -1895 Tallinna Vene Seltskondliku Kogu jaoks. Eskiisprojekti autor oli akadeemik M. Preobraženski (projekteeris ka Aleksander Nevski peakiriku Toompeal), lõpliku projekti koostas tuntud arhitekt R. Knüpffer.
 

1921 - raamatukogu direktoriks sai Aleksander Sibul, mees, kellel on suuri teeneid nii Tallinna Keskraamatukogu kui kogu eesti raamatukogunduse arengus. Sellele ametikohale jäi ta ligi 30 aastaks.

 

Kuula helisalvestist, kus 96-aastane Aleksander Sibul meenutab oma lapsepõlve, noorusaega ja ka Tallinna raamatukogu avamist 1907. aastal. (Helisalvestis aastast 1981)

⇒ Lisaks võimalik kuulata 1975. aastal eetris kõlanud saadet "Vana raamatukoguhoidja jutustab", kus oma meenutusi pajatab Aleksander Sibul.

 

1922 - asutati Nõmme raamatukogu Nõmme aleviseltsi "Ühendus" raamatukoguna. 2002. aastal sai raamatukogu 80 aastat vanaks ja uued, kaasaegsed ruumid Nõmme Põhikooli juurdeehitises.
 

1923 - kirjandust hakati laenutama koju.
 

1925 - raamatukogu sai Eesti keskse raamatukogu funktsioonid, mistõttu suurenes riigi toetus ja hakati saama sundeksemplari.
 

1926 - avati Tallinna I haruraamatukogu Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas. 8. aprillil avatud haruraamatukogu on praeguse Laagna raamatukogu eelkäijaks. 1938. a. kolis raamatukogu Tartu maanteele. Lasnamäel tegutsetakse nüüd juba Laagna raamatukoguna alates 15. juunist 1998.
 

1928 - loodi muusikakogu (1951. aastal tuli see üle anda Eesti NSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule (praegu Rahvusraamatukogu).
 

1929 - 20. novembril alustas tööd Kalamaja raamatukogu aasressil Graniidi 1. Alates aastast 1941 asus raamatukogu Tööstuse 1 ruumides ja 1. märtsil 2007 avati uksed oma praeguses asukohas Kotzebue 9.
 

1933 - raamatukogu hoones alustas tööd Noorteraamatukogu, millest sai hiljem Eesti Lasteraamatukogu.


 

1929-1940 ilmus 32 numbrit uudiskirjanduse nimestikku “Tallinna Keskraamatukogu Teated”.
 

1938 - avati Keskraamatukogu Arhiivraamatukogu, mille ülesandeks oli koguda ja säilitada kõike eestikeelset ja Eestit käsitlevat. 1951. aastal jagati 40 000 eksemplarini kasvanud kogu laiali, sest uute arusaamade järgi polnud rahvaraamatukogul sellist kogu vaja, suure osa sellest sai endale praegune Rahvusraamatukogu.
 

1944 - Eesti keskse raamatukogu funktsioonid anti üle Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule. Sõjajärgsel perioodil kujunes välja Tallinna Keskraamatukogu struktuur, loodi juurde harukogusid, suurenes töötajate arv.

1946 - asutati Tondi raamatukogu.

1947 - avati teatmebibliograafia osakond.

1947 - alustas tööd Pirita raamatukogu. Tegutses algselt Merivälja teel. Hoones, mis lammutati seoses 1980. aasta olümpiamängudega. Järgmine asukoht oli Merivälja tee 24. 2003. aasta sügisest asub raamatukogu Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituse esimesel korrusel.
 

1948 - asutati Pääsküla raamatukogu. Pääsküla raamatukogu on viimase paarikümne aasta jooksul kolinud oma teeninduspiirkonnas kolm korda. Veel 80ndail aastail asus raamatukogu Pärnu mnt 444 ja kandis nime Kivimäe raamatukogu. Sealt kolis raamatukogu Tungla tänaval asunud korterelamu keldrikorrusele, kust omakorda Rännaku puiestee korterelamu ühte tiiba. Alates 28. septembrist 2005 teenindatakse lugejaid esimeses taasiseseisvusajal raamatukogu tarbeks projekteeritud hoones Tallinnas.
 

1951 - asutati Pelguranna raamatukogu, mis tegutses aadressil Kalinini tn. 77. 1963. aastal sai raamatukogu uued ruumid Kangru 13 asuvas majas ja tegutses seal kuus aastat. Alates 1969. aastast asus Pelguranna raamatukogu aadressil Madala 3, samas majas apteegi, sidejaoskonna ja teiste teenindusasutustega. Raamatukogu ruumid olid  teisel korrusel. 2008. aasta sügisel kolis raamatukogu taas aadressile Kangru 13.
 

1953 - asutati Kadrioru raamatukogu. Asus 2001. aastani aadressil L.Koidula 3. 2001. aastal sai raamatukogu oma käsutusse renoveeritud ruumid A.H.Tammsaare Majamuuseumi esimesel korrusel.
 

1957 - aktuaalseks muutus suuline raamatupropaganda, korraldati kirjanduslikke kohtuid jm, töötas kirjandus- ja ekslibristide ring ning fantastikaklubi. Üritused olid rahvarohked, vahel rohkem kui 500 osavõtjaga; neid korraldati ka linna parkides ja isegi Pirita rannas.
 

1957 - asutati Männi raamatukogu ja seda Keskrajooni Nõmme III raamatukogu nime all asukohaga Pärnu mnt 247. Mustamäele kolis raamatukogu 1964. aastal. Mustamäe I raamatukogu E.Vilde tee 143 töötas samas kohas kuni 1999. aastani. Praegusse asukohta, Ehitajate tee 48, kolis raamatukogu 2000. aastal saades ka uue nime - Männi raamatukogu.
 

1959 - 1961 mindi üle avariiulite süsteemile.
 

1960 - asutati Torupilli raamatukougu, spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumides. 2002. aastal avati raamatukogu taas, peale pikka ja põhjalikku renoveerimist ja ruumide ümberplaneeringut.
 

1966 - alustati Tallinna linnaraamatukogude töö metoodilist juhendamist, tööle asus kaks metoodikut.
 

1969 - asutati Männiku raamatukogu.
 

1974 - Tallinna linnaraamatukogud läksid üle tsentraliseeritud süsteemile.
 

1977 - rekordiline aasta, mil lugejate arv ületas 45 000 piiri.
 

1982 - asutati Väike-Õismäe raamatukogu.
 

1982 - Praeguse Paepealse raamatukogu aluseks on 1982. aastal asutatud Lasnamäe lasteraamatukogu.
 

1984 - asutati Sääse raamatukogu (algselt Mustamäe III raamatukogu) spetsiaalselt raamatukogu jaoks ehitatud ruumidesse.
 

1986 - süütamise tagajärjel tekkis tulekahju raamatukogu peahoones Estonia pst 8, mis tõi endaga kaasa aasta lõpus kauaoodatud kapitaalremondi alguse.
 

1987 - asutati Sõle raamatukogu.
 

1994 - kinnitati raamatukogu uus põhikiri. Aja jooksul on mitu korda vahetunud raamatukogu nimi - vahepeal Maksim Gorki nimeline, siis Anton Hansen Tammsaare nimeline, sellest aastast lihtsalt Tallinna Keskraamatukogu.
 

1999 - sai Keskraamatukogu oma käsutusse endised pangaruumid aadressil Liivalaia 40, kuhu kolis ruumipuuduse leevendamiseks peahoones raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond, mis moodustati endiste venekeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonna baasil.

2000 - suvel algas raamatukogu peahoone renoveerimine aadressil Estonia pst 8. Eestikeelse kirjanduse osakond kolis ajutiselt Liivalaia 40 ruumide teise tiiba, kus lugejaid teenindati aastapäevad.
 

2001 - suvel lõppes Keskraamatukogu peahoone renoveerimine. Tööd teostas AS Eesti Ehitus. Hoone renoveerimisel üritati võimalikkuse piires järgida maja algset arhitektuuri, sisekujundust ja värvilahendusi.
 

2002 - jaanuari lõpul alustas raamatukogu taas lugejateenindust oma uuendatud peamajas. Tööd alustasid laste- ja muusikaosakond, mida varem ei olnud, üle mindi ka arvutiteenindusele. Võõrkeelse kirjanduse osakond ja töötlusosakond jätkavad oma tööd aadressil Liivalaia 40.

2005 - avati Pääsküla raamatukogu.


 

2007 - Asutati Nurmenuku raamatukogu. Nurmenuku raamatuvaramu on suuresti pärit 2006. aastal (ruumipuuduse ja uue avarate ruumidega Kalamaja raamatukogu avamise tõttu) suletud Salme raamatukogust, mille kogu on omakorda pärit 1940. aastal asutatud ja 1991. aastal Tallinna Keskraamatukogule üle antud J.Tombi nim Kultuuripalee Raamatukogust.
 

2008 - Raamatukogu sai endale raamatukogubussi, mille nimeks sai Katarina Jee.
 

2012 - 31. jaanuaril said lugejad hakata laenama autorikaitse all olevaid e-raamatuid e-raamatute laenamis- ja lugemiskeskkonnast ELLU.
 

Faktitiheda ülevaate raamatukogu tegevusest leiate H. Jürmani ja H. Peeba koostatud brosüürist "Tallinna Keskraamatukogu 1907-1995" ning raamatukogu tegevuse 100. juubeliaastale pühendatud raamatust "Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007" (koostaja kirjandusloolane Livia Viitol).
 

2013 - 7. juunil said lugejad eestikeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonnast hakata koju laenama nelja e-lugerit, mida varem sai ainult raamatukogus kohapeal kasutada.